Lõunaeesti keel vajab kaitset
Tartu Ülikoolis toimunud XIV rahvusvahelise fennougristika kongressi osalejad kirjutasid alla üleskutsele, milles palutakse võtta kasutusele meetmed lõunaeesti keele kaitseks, eelkõige selle riiklikuks tunnustamiseks põlise piirkonnakeelena ja igapäevaseks kasutamiseks lasteaedade ja koolide õppekeelena ning meedias.
Tartu Ülikoolis 18.–23. augustini toimunud 14. rahvusvaheline fennougristika kongress (CIFU) on suurim soome-ugri keeltele, kultuuridele ja ajaloole pühendatud teadusüritus maailmas. Kongressi üheks oluliseks teemaks tõusis tänavu lõunaeesti keele olukord Eestis. Lõunaeesti keele uurimisele ja mitmekesisusele oli pühendatud kahepäevane töötuba, mille osalejate eestvedamisel algatatigi avalik pöördumine.
Meie, 14. rahvusvahelise fennougristika kongressi (CIFU XIV, Tartu, 18.–23. august 2025) osavõtjad, keeleteadlased ja muude teadusalade esindajad, rõhutame lõunaeesti keele tähtsust teiste soome-ugri keelte seas. Kuna lõunaeesti keel on tõsiselt ohustatud keel, soovitame selle püsimiseks:
- Eestis riiklikult tunnustada lõunaeesti keelt iseseisva põlise piirkonnakeelena, mille hulka kuuluvad kõnelejate enesemääratluse järgi võru, seto, mulgi ja tartu keel;
- rakendada riiklikke meetmeid lõunaeesti keele kasutamiseks eesti keele kõrval õppekeelena Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides;
- võimaldada lõunaeesti keele kõnelejail märkida oma keelt rahvastikuregistris emakeelena;
- rakendada riiklikke meetmeid ühiskonnas lõunaeesti keele prestiiži tõstmiseks läbi igapäevase kasutuse avalik-õiguslikus meedias ja suurendada selle nähtavust keelemaastikul.
Loe pöördumise täisteksti siit.
