Uudised

Mulgimaa noortekeskustes aetakse mulgi asja

06. detsember 2023 kell 10:27

Tartu Maailmaülikooli ja Mulgi Kultuuri Instituudi koostööna on 2024. aasta kevadel toimumas XIV Mulgi konverents „Tillike kultuur suuren ilman“, mis keskendub peamiselt noortele. Selle sündmuse ettevalmistamiseks toimusid 2023. aasta sügisel noortekeskustes temaatilised töötoad ja arutelud.

Neljas Mulgimaa noortekeskuses on sel sügisel toimunud sündmus pealkirjaga „Mulgi noorde päe“.

Igas noortekeskuses said noored osa võtta käelistest ja/või liikumistegevustest, mis pakkusid teadmisi ja oskusi meisterdamiseks, aitasid tundma õppida mulgi käsitööd, muusikat ja kultuurilugu, kasvatades seeläbi kultuuriteadlikkust. Kindlasti sai iga noor päevast kaasa mõne uue teadmise või meisterdamisoskuse mõnel pool isegi oma tehtud asja.

Mulgimaa kannab tänavu ka Eesti toidupiirkonna nime ja selle tunnusmõte on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun“, seepärast tutvustati päeva raames noortele ka mulgi toite, mida sai nii maitsta kui ka ise teha. Kuna mulkide oluline identiteedi alus on keel, sai igas õpitoas ühel või teisel moel ka mulgi keelt harjutada või vähemalt kuulata.

Karksi-Nuia noortekeskuses toimus sündmuse raames suisa mitu erinevat töötuba, mis said teoks 15. ja 16. novembril. Esimese töötoana valmistasid noored Ly Laanemetsa käe all endale linasest riidest Lina-Leenud. Mängiti ringmänge, küsiti mõistatusi, lauldi ning söödi maitsvaid pannkooke. Seda kõike muidugi mulgi keeles, et mulgi pärimus ikka säiliks. Teisel päeval sai iga osaline käsitööõpetaja Liina Ambose käe all teha omale mulgikeelse sõnumiga nahast võtmehoidja. Nii valmisid kaunid ja praktilised esemed. Arutelu viisid läbi töötubade juhendajad koos noortekeskuse töötaja Kertiga. Söögiks pakuti Lilli külaseltsi küpsetatud pisikesi pannkooke koduse moosiga.

„Mulgi noorde päe" Tõrva Avatud Noortekeskuses sai teoks 20. novembril. Alli Laande käe all valmis traditsiooniline Mulgi puder, mida kõik noortekeskuse külastajad maitsta said. Koos noortega valmistati maitsvaid kamapalle, millele lisati kaasaegse nüansina kookoshelbeid ja kakaod. Alli kõneles noortega ainult mulgi keeles ja igaüks lahkus õpitoast mõne mulgikeelse sõna või  väljendi võrra rikkamana. Muidugi arutleti  ka mulgi keele ja kultuuri populariseerimise teemadel. Selgus, et mulgi toidud maitsevad noortele väga, aga kahjuks valmistatakse neid ainult üksikutes kodudes ja koolis peaaegu üldse mitte. Lisaks oli Tõrva noortel külas torupillimeister Andrus Taul, kes tutvustas noortele torupilli ning iga töötoas osaleja sai endale valmistada pisikese roopilli. Kui pillid valmis ja muusika kõlama lõi, tekkis huvilisi kohe juurde ning ka nemad said endale oma pilli meisterdada.

21. novembril toimus “Mulgi noorde päe” Abja noortekeskuses. Mulgi käsitööd tutvustava töötoa korraldas seal Mulgi Ukuvakk, läbi viis selle käsitöömeister Marvi-Liina Riid, kes tutvustas noortele mulgi rahvarõivaid, meistri käe all sai proovida kõlavöö ja paelte punumist. Kohal olid ka Lilli külaseltsi esindajad, kes küpsetasid noortele pisikesi pannkooke ja pakkusid neid koduse moosi ja meega. Koogisöömise juurde kuulati noorte mõtteid mulgiks olemisest. Arutelu viisid läbi noortekeskuse töötajad Elle ja Iiri. Abja noored tõid välja, et koolis on kohati mulgi kultuuri puudutavaid teemasid isegi liiga palju, aga neid võiks noortele esitleda uuenduslikumalt, näiteks mänguliselt, käies õppekäikudel jne, mitte ainult loengu vormis. Arutelu käigus selgus, et noored on väga huvitatud kohtumisest teiste Mulgi noortega, eriti sooviksid nad Tarvastu ja Tõrva noortekeskusi külastada. Abja noortekeskuses võiksid nende arvates toimuda mulgi teemalised töötoad, näiteks võiks kaunistada noortekeskust mulgipäraste seinamaalingute või mustritega.

Tarvastu noortekeskuses toimus “Mulgi noorde päe” 4. detsembril. Kavas oli mulgikeelne maastikumäng, kus noored pidid Mustlas ringi liikudes leidma üles ette antud punktid ja igas punktis vastama mõnele mulgiteemalisele või koduloolisele küsimusele. Mängu jaoks oli vaja nutitelefoni laadida rakendus ja lülitada sisse GPS. Mängupunktid olid üle Mustla aleviku laiali ja küsimus avanes alles siis, kui mängija oli õigesse kohta jõudnud. Vastuste otsimiseks ja vajadusel ka küsimuste eesti keelde tõlkimiseks sai kasutada interneti abi. Lisaks tänavatel kõndimisele tuli ka näiteks raamatukokku ja käsitöökotta sisse astuda. Pärast maastikumängu koguneti Tarvastu noortekeskusesse, kus toimus ühine arutelu. Toiduks olid ahjusoojad Mulgi korbid, mille küpsetas kohapeal valmis Tarvastu gümnaasiumi 7. klassi õpilane Rasmus Põder.

 Nüüd, kui töötoad ja arutelud noortekeskustes on toimunud, tullakse 7. detsembril kokku Tõrva Avatud Noortekeskusesse, et teha kokkuvõtteid. Sellest sündmusest on oodatud osa võtma Mulgimaa noortekeskuste töötajad ja Mulgimaa koolide huvijuhid.

Kogu kolmes Mulgimaa omavalitsuses (Viljandi vald, Mulgi vald, Tõrva vald) toimunud noortesündmuste „Mulgi noorde päe“ ning Mulgimaa noortejuhtide seminaril noorte poolt antud sisendit kasutatakse 2024. aasta kevadel konverentsipäeva planeerimisel ning selle arutelufookuste seadmisel.

Konverents valmistakse ette ja viiakse läbi koostöös Mulgimaa omavalitsustega ning Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektiga „Tartu Maailmaülikool“.