Selgusid 15. Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse tulemused
6. oktoobril oli Kärstna mõisa saal täitunud luuletajate ja luulesõpradega, sest seal kuulutati Hendrik Adamsoni 135. sünniaastapäeva puhul välja tänavuse murdeluulekonkursi võitjad. Murdeluulevõistlus toimus 15. korda ja seda korraldas Mulkide Selts koos Mulgi Kultuuri Instituudiga.
Võistlustöid hindas žürii, kuhu kuulusid eesti murrete uurija Jüri Viikberg Eesti Keele Instituudist, kirjandusteadlane Mart Velsker Tartu ülikoolist, mulgi keele ja kultuuri õpetaja Alli Laande, keeleteadlane ja kohanimeuurija Mariko Faster Võru Instituudist ja Tarvastu gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helle Soots.
Parimaks autoriks tunnistati võru keeles kirjutav Ene Säinast, kes esitas võistlustöö „Haha ao laulu“. Säinast on esimene autor, kes on selle võistluse kaks korda võitnud – ta valiti laureaadiks ka 2014. aastal. Oma sõnavõtus ütles ta, et vahepeal on ta välja andnud ka esimese luulekogu „Lumõkibõna“.
Teise koha vääriliseks hinnati samuti võru keeles kirjutava Ere Kürsa võistlustöö „Värsipoja aost“ ja kolmas koht läks edelaviru keeles kirjutavale Kristen Suokassile võistlustöö „Tasakeisi“ eest.
Segakoori Üits Viis eripreemia, mulgikeelse vinüülplaadi, parimale mulgi keeles kirjutajale sai Tarvastu gümnaasiumi õpetaja Aime Mäeorg.
Kokku laekus luuletusi 17 autorilt. See on märk sellest, et murdekeelt ei ole unustatud ja inimesed tahavad selles keeles oma mõtteid ja tundeid väljendada. Jüri Viikberg on kirjutanud ajakirjas Oma Keel: „Murdekeel ei piilu enam vilksamisi kambriakna kardina tagant tanumale, see on saanud meie keeleruumis palju kuuldavamaks ja nähtavamaks.“
Sündmus sai teoks tänu Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusele.
Korraldajad loodavad, et murdeluulevõistlus on inspireeriv ja julgustab inimesi veelgi enam kasutama seda rikkust, mida esivanemate keelel meile pakkuda on.
Hendrik Adamson sündis 6. oktoobril 1891 Viljandimaal Kärstna vallas Metsakuru külas Patsi talus rätsepa pojana. Õppis Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning Tartu Õpetajate Seminaris. Pärast lõpetamist töötas aastaid õpetajana Kärstnas. Hiljem oli Adamson lühemat aega õpetaja Valgamaal Lõvel ja seejärel taas Kärstnas.1927 sai temast kutseline kirjanik. Adamson suri 7. märtsil 1946 Kärstnas ning on maetud Helme kalmistule.
Hendrik Adamsoni luuletajatee algas Kärstna Ministeeriumikoolis esimeste riimide loomisega külarahva palvel. Nimelt oli külas kombeks tuttavatest pilkelaule kirjutada. Ta pidas oma eeskujuks vanaema, kes oskas rahvalaule leelotada. Moes olid tögamislaulud ja nende sepitsemisega Adamson alustaski.
Hendrik Adamson avaldas aastail 1919-1937 kuus luulekogu ja kolm proosaraamatut. Hilisemal ajal lisandus jutustus „Auli“.
Rohkem kui Adamsoni proosalooming on eesti kirjandusmaastikul tuntud Adamsoni luule, eelkõige murdekeelne. Mulgi murre oli Adamsoni emakeel.
Adamsoni rikkalik loomepärand on tänasele lugejale kättesaadav Hando Runneli koostatud ja kirjastuses Ilmamaa avaldatud kogumikes „Om maid maailman tuhandit“ (2008), „Kuldsel elukoidikul“ (2011) ja „Pastaldega pikne“ (2013).
1994. aastal otsustas Tarvastu vald Hendrik Adamsoni mälestuse jäädvustamiseks hakata välja andma temanimelist murdeluulepreemiat ning tegi seda aastani 2016. Pärast ühinemist Viljandi vallaga korraldasid murdeluulevõistlust Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulkide Selts aastatel 2018 ja 2021.
Murdeluulepreemia laureaatide hulgas on mitmeid mainekaid luuletajaid, nagu Mats Traat, Nikolai Baturin ja Ain Kaalep. Samas on murdeluulevõistlus innustanud kirjutama ka inimesi, kes seni ei ole oma loomingut veel avaldanudki ja võistlusele saadetud värsid on toonud autorile esimese avaliku tunnustuse.
