Mulgikeelsete laulude võistlus
Mulgikeelsete laulude konkurss on Eestis ainulaadne ettevõtmine, mille eesmärk on järjepidevalt luua uut mulgikeelset repertuaari ning tuua see kooride, ansamblite ja kogukonna aktiivsesse kasutusse.
Laulude konkurss toimub üle kahe aasta ning kulmineerub lõppkontserdiga, kus kõlavad konkursile esitatud uued laulud.
Konkursi eesmärk on innustada looma uut mulgikeelset omaloomingut ning rikastada Mulgimaa kooride, ansamblite, solistide ja teiste kollektiivide repertuaari. Samuti soovib Mulgi Kultuuri Instituut juhtida tähelepanu mulgi keele kasutusvõimalustele tänapäeval, kutsudes heliloojaid viisistama uuemat mulgikeelset luulet ja autoreid kirjutama uusi laulusõnu mulgi keeles.
Konkursi tulemusena sünnivad laulud, mida saab kasutada Mulgi pidudel, Mulgi lipu päeval, Mulgi nädalal, Mulgimaa laste pärimuspäeval ning teistel omakultuuri sündmustel.
Esimene konkurss toimus 2020. aastal. Järgmised konkursid toimusid 2022. ja 2024. aastal. Kolme konkursiga on valminud 34 uut mulgikeelset laulu, mis on kõlanud lõppkontsertidel. Mitmed neist on jõudnud ka Mulgi peo ning Mulgimaal tegutsevate kooride repertuaari.
Neljas mulgikeelsete laulude võistlus ootab konkursile uut loomingut
15. septembriks 2026.
Tutvu konkursi statuudiga SIIN.
Varasemaid konkursil osalenud laule saab vaadata ja kuulata Mulgi Kultuuri Instituudi YouTube'i kanalilt.
- Esimese konkursi kohta loe lähemalt siit.
- Teise konkursi kohta loe lähemalt siit.
- Kolmanda konkursi kohta loe lähemalt siit.
Mulgikeelsete laulude noodid ja sõnad leiad siit.
Lisainfo mki@mulgimaa.ee
Laule hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Karksi-Nuia muusikakooli direktor Margus Põldsepp, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Marju Mäger, Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Leana Liivson, mulgi keele õpetaja Alli Laande ja Mulgi segakoori dirigent Kristjan Õmblus. Hinnati laule, mitte esitust. Kui kõik 12 laulu olid kuulatud, sai ka publik oma lemmiku valida.
Žürii esindaja Margus Põldsepp ütles pärast kontserti, et žürii töö oli raske, kuna laulud olid väga erinevad ja ühtki kehva laulu võistlusele ei saadetudki. "Minu arust võiks vähemalt pooled nendest lauludest kohe Mulgi peo repertuaari võtta. Mõnele ehk on vaja uus seade teha peo jaoks. Usun, et mõni nendest lugudest saab kindlasti hitiks," lausus Põldsepp.
Alli Laande lisas, et lisaks Mulgi pidudele on uusi omakeelseid laule väga vaja ka koolidele, lasteaedadele ja Mulgimaa laste folklooripäevadel kasutamiseks. "Laps õpib keelt kõige paremini just läbi laulu ja laulumängu. Ja need laulud aitavad seda kindlasti õpetada," sõnas Laande.
"Mitu laulu olid Mulgimaa- ja koduteemalised, lauldi mulgi meelest ja keelest. Mina mõtlen, et järgmine kord võiks olla rohkem laule loodusest," arvas Alli Laande. Margus Põldsepp lisas, et traditsioon peab olema elav ja kandev ning tema ootaks edaspidi ka mulgikeelset rokki ja räppi.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Ave Grenberg ütles, et instituut jääb võistluse tulemusega väga rahule, sest 12 laulu on esimese korra kohta väga hea saak. Mulgikeelsete laulude konkurssi korraldatakse kindlasti ka edaspidi, kuid võib-olla mitte igal aastal, vaid näiteks üle aasta.
Esimese mulgikeelsete laulude võistluse laulud
Peaauhind, rahva lemmik ja eriauhind parima mitmehäälse laulu eest: "Mes om kodu?", viis Liisi Toomsalu, sõnad Kristi Ilves
II auhind ja eriauhind parima soololaulu eest: "Varakeväde", viis ja sõnad Anu Taul
III-IV auhind: "Kodutii", viis ja sõnad Andrus Rehemaa
III-IV auhind: "Las jääpki nii", viis Tiina Lillepuu, sõnad Kristi Ilves
Eriauhind parima lastelaulu eest: "Kuuli, kuuli!", viis Tiina Lillepuu, sõnad Kristi Ilves
Eriauhind kõige mulgimeelsema laulu eest: "Me kodune Mulgimaa", viis Thea Leitmaa, sõnad Vello Jaska
„Ku miu enämb ei ole“, viis Anu Taul, sõnad Erkki Peetsalu
"Mu laul", viis Anu Taul, sõnad Erkki Peetsalu
„Vanaemä laul“, viis Isabel Palu, sõnad Helin Vill
„Kärsne mägi“, viis Ermas Hein, sõnad Maie Perve
„Kärsne valss“, viis Ermas Hein, sõnad Maie Perve
"Luigelend", viis Thea Leitmaa, sõnad Vello Jaska
Fotograaf Jaan Pääsukese pilte mulgikeelsete laulude kontserdist vaata siit.
